29. maist selle aasta lõpuni toimub Eestis väliseesti näituste festival (loe lähemalt: balther.net), mille raames ringleb 16 erinevat näitust mälu- ja kultuuriasutustes üle Eesti.

Sellel näitusel on kasutatud Eesti Arhiiv Austraalias materjale, mis annab väikese ülevaate Eesti põgenike elust Saksamaa pagulaslaagrites aastatel 1945-1950. Pildid ja artiklid on pärit ajalehest Pildipost, mida anti välja Geislingenis, Saksamaal 1947-1950. Nende laagrite lugu on lugu suurtest kaotustest, ebakindlusest ja teadmatusest tuleviku ees. Samuti on see lugu ellujäämisest ja lootuse püsimajäämisest. 1945. aastal põgenesid tuhanded eestlased ning teised rahvused Euroopasse, sest kodus varitses neid vangistuse ja küüditamise oht ning nad tundsid, et nende elud on ohus. Paljud siiski uskusid, et saavad tulevikus tagasi pöörduda vabasse Eestisse. Eesti keele, hariduse ning kultuuri alalhoidmine näis elutähtis, eriti nende laste joaks, kes sündisid väljaspool Eestit. Tegelikkus aga näitas, et tagasi pöörduda polnud võimalik ning tuli vastu minna tulevikule uues riigis, mis oli teadmata. Seega valmistuti uueks eluks. Inimesed ei teadnud, mida tulevik toob ning oldi kogetud kohutavat vägivalda ning saadud trauma, samuti ei teatud midagi oma perekonnaliikmete saatusest, kes jäid kas Eestisse või olid kuskil mujal Euroopas, või veel hullem, olid saadetud Siberiss või kadunudu Nõukogude Liidu avarustesse. Täiskasvanute jaok pidi see olema tohutult raske aeg, kuid ka noored ning lapsed olid erutatud seisundis ning tõid oma ootused kaasa uutesse riikidesse. See eluperiood oli tohutu läbisõiduaeg ning raske oli kujutada ette vapustavaid muutusi. Pagulaslaagrite inimesed olid osa Eesti pagulastest maailmas, mis hiljem moodustas väga jõulise "Välis-Eesti". Pagulaste ajalehest Pildipost ei puudunud ka huumor, tagaleht sisaldas alati ka naljapilte.