Endast kirjutab Üllas Tankler nii: Oma esimesed klõpsud fotoaparaadiga tegin teismeliseeas. Miskipärast mäletan seda, kuidas püüdsin tabada ojas päikese käes helklevaid kivikesi. Hiljem tuli aeg, kus kõige enam armastasin pildistada lapsi. Oli periood, mil kõige enam kadestasin fotograafe, kes suutsid teha kõnekaid portreefotosid. Nüüdseks on juba mitukümmend aastat fotoaparaat olnud mulle väga oluliseks kaaslaseks, pilte on kogunenud tuhandeid. Alates 2005. aastast on mu töö mind viinud mitmetesse erinevatesse maadesse, olen kohtunud huvitavate inimestega, näinud paiku, mis on jätnud hinge jälje. Lisaks toredatele kodumaistele kogemustele olen ikka ja jälle ka oma reisidel peatunud pildi tegemiseks. Objektiivi ette on sattunud suurejoonelised maastikud, olmelised detailid, inimesed oma dünaamikas, loodus oma imelistes väikestes ilmingutes, ikka ja jälle natuke nalja ka jne. Siinse näitusega olen tänulik oma 60. juubelil nii eilse kui tänase eest ja jagan huvilistega väikest eklektilist valikut oma viimase aja piltidest. Neid ei seo omavahel praktiliselt mitte miski – peale selle, et ühel või teisel (vahel arusaadaval, vahel täiesti seletamatul) põhjusel on see pildistamise hetk, objekt või mulje olnud mulle endale tõeliseks elamuseks. Ehk kõnetab miski siin veel kedagi läbi mõne detaili, leitud tähenduse või tajutud meeleolu. Kui see nii on, siis teeb see mulle rõõmu nagu sünnipäevakingitus.