Kuni esimese maailmasõjani olid kahe riigi ja rahva vahelised poliitilised suhted juhusliku iseloomuga. Ametlike suhete loomise põhjuseks sai sõjas vangi langenud Ungari sõdurite kojutoomise küsimus 1920. aastal, kui vangide vahetamise üle peetavate läbirääkimiste kohaks valiti Moskva ettepanekul Eesti. 24. veebruaril 1921. aastal tunnustas Ungari de jure Eesti Vabariiki, järgnevatel aastatel sündis Budapestis otsus avada Tallinnas saatkond. Nõukogude okupatsiooni ajal riikidevaheline ametlik läbikäimine peatus, kuid saatkondade töö taastati 1999. aastal ja siis pärast väikest vahepausi taas 2019. aastal. Kahepoolse suhtluse eesmärkide osas valitseb üksmeel: soov teineteist paremini tundma õppida, tugevdada poliitilisi, majandus- ja kultuurisuhteid ning leida noori, kelles äratada sümpaatiat teineteise kultuuri vastu.
See on rikkalikult fotodega illustreeritud lugemisnäitus annab ajaloolise ülevaate Ungari ja Eesti vahelistest suhetest juba alates István Báthoryst ning jõuab lõpuks päris tänasesse päeva välja.
Näitust saab vaadata 30. novembrini.
Näituse tõi meieni Ungari Instituut
Väikesed riigid ajaloohoovuses: 100 aastat Ungari-Eesti vahelisi diplomaatilisi suhteid.
Pärnu Keskraamatukogu perioodikagaleriis saab vaadata roll-up näitust „Väikesed riigid ajaloohoovuses“, mis on pühendatud Ungari ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete aastapäevale. 2021. aastal tähistame Ungari-Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete loomise 100. aastapäeva, meenutamaks saja aasta möödumist sellest, kui Ungari tunnustas 24. veebruaril 1921. aastal de jure Eesti Vabariiki.
