Kiltsi aleviku foto- ja raamatunäitus Vana aja Kiltsi on jõudnud oma Eesti ringreisil Pärnusse. Rohkem kui 100 fotot, joonist ja kuulutust kolmeteistkümnel stendil annavad meile aimu selle Lääne-Virumaa aleviku elustolust aastail 1890-1945. Lisaks saab raamatuhuviline näitusekülastaja uuendada tutvust kümne Kiltsiga seotud kirjaniku ja õpikukoostaja loominguga.
Kiltsi alevik sai oma nime Kiltsi jaamalt ja jaam omakorda Kiltsi mõisalt. Jaam rajati 1876. aastal, aga asula selle ümber hakkas hoogsamalt kujunema alles pärast 1919. aasta maareformi. Sisuliselt võib Kiltsi alevikku pidada Eesti Vabariigi eakaaslaseks.
Tänapäeva Kiltsi on tuntud oma isepärase ajaloo ja arhitektuuriga lossi, Kaardilossiks pürgiva kunagise häärberi poolest. Koostati ju siin, 200 aastat tagasi, kaugel suurest maailmamerest, omaaja parim Vaikse ookeani atlas. Samas asus aastakümneid Eesti suurim eraraamatukogu.
Näituse raamatuvaliku juhatab sisse Kiltsis lapsepõlve veetnud, Pärnuga ja Vana-Pärnu kalmistuga seotud luuletaja Kersti Merilaas. Esindatud on prosaist, kauaaegne Kiltsi kooliõpetaja ja koorijuht, kunagise menuki Rannamännid autor Arno Kasemaa. Kiltsis on kooliteed käinud lastekirjanik Heino Väli ja proosakirjanik Jüri v. Grauberg ning vallakoolis õppinud novellist ja tõlkija Mihkel Jürna. Kiltsi on mõnda aega olnud elukohaks publitsist Ott Koolile ning laste- ja näitekirjanik Peäro August Pitkale, kirjanikunimega Ansomardi. Mitmed neist olid kirjanduspreemiate laureaadid. Õpperaamatuid on kirjutanud Kiltsi vallakooli vilistlane Ernst Kilkson füüsikast ja kunagine Kiltsi koolijuht, hilisem Tartu ülikooli professor Villem Alttoa kirjandusest. Pea 20 aastat, 1952-1972 õppisid lapsed üle Eesti lugema aabitsa abil, mille üheks autoriks oli Kiltsi algkooli kunagine õpetaja Leida Alttoa.
Teadkem sedagi, et helilooja, Pärnu ballaadi autor ja Pärnu rannapargis pikalt istet võtnud Raimond Valgre, oli ema poolt põline kiltsilane.
Pildinäituse koostas ja raamatuvaliku tegi Madis Michelson. Fotostendidele andis Leader programmi Juurtega kodupaik toetusel ilme Marek Lillemaa kirjastusest Saara. Raamatunäituse tekstid kujundas Lilian Mengel Tartu Ülikooli raamatukogust.
