Autor on arutanud alkoholi teemat ühte ja teist pidi, nii ilukirjanduslikult kui ka teinud hulgaliselt intervjuusid nendega, kes on leidnud, et nad enam ei saa juua. Võimalus on kaasa mõelda ja mõtteid avaldada.

Pille-Riin Larm on raamatust kirjutanud nii: „Isegi kõige rämedamaid episoode käsitleb Põldver õrnalt ja poeetiliselt, jutustaja hoiak võib kohati olla küll (enese)irooniline, kuid ei mineta pieteeti ega empaatiat.“ (Sirp, Kaanetekst, 9.9.2022)

Piret Põldver on kirjanik, kriitik ja toimetaja, kelle 2020. aastal ilmunud debüütkogu „Alati nii järsku“ nomineeriti nii Betti Alveri debüüdipreemiale kui ka Kultuurkapitali aastapreemiale.

Kohtumisel saab autorilt osta tema raamatut, ostusoovi korral palume varuda sularaha.

*

Lõik raamatust

„Need kiusatused olid alati. Võib-olla oli see kehamälu. Maitsemälu. Ajukelmete pöördemälu, mis teadis täpselt, millega on tegu, kui veinipudelilt tõmmatakse kork plumpsti maha, kui sa tunned punase veini tummist lõhna, kui maitse valgub keelel laiali ja õhtu on lubadusi täis. Need kiusatused ei ole lõpuni kuhugi kadunud. Ma ju olen kuulnud kõiki neid lubadusi, ja olen näinud, kuidas need täituvad. Justkui täituvad. Ma ju tean, kuidas see on.

See on peo alguse maitse. Suveõhtu maitse. Kevade tuleku maitse, kui õhk on juba soe ja maapind rohetab. See on kodus olemise maitse. Või maandumine rahvas, kus sa kedagi ei tunne. Suukuivuse leevendamise maitse. Tühja kõhu täitmise maitse. Sulandumise maitse. Üksinduse painete äraajamise maitse. Või hooletuse, valu ärauhtuja maitse. Maitsev tutvumislubadus. Rääkimislubadus. Puudutuslubadus. Kas keelel hajub punane vein või parema elu tõotus? Kas maitse tõi kaasa elevuse või muutis elevus maitse meeldivaks?“